Seekordse pulma-aastapäeva, mis oli järjekorras juba viieteistkümnes, tähistamiseks otsustasime sõita väikesele Lõuna-Eesti reisile. Ööbimispaika otsides jäi mulle silma Kubija Hotell-loodusspaa. Tundus kodulehe põhjal otsustades selline väike ja hubane. Just ideaalne koht, kus pere noorimale spaa olemust tutvustada. Oli see ju meie Noorhärrale esimene spaakülastus. Kodulehte sirvides leidsin, et otse kodulehelt broneerides on toad odavamad. Paningi otsingusse, et soovin tuba kahele täiskasvanule ja kahele lapsele ning otsingumootor pakkus meile seepeale savisviiti, hinnaga 119.- Hind ja pakutavad võimalused tundusid sobivat ja nii see 26.-27. juuniks broneeritud saigi.
Jõudsime Kubijale 26. juunil umbes 17 paiku. Meid ootas ees savisviit (nimega Savi Tooma lukskambri), mis koosnes elutoast ja vaheseinaga eraldatavast magamistoast. Elutoas oli lahtikäiv diivan ja kaks lahtikäivat tugitooli, mis olid mõeldud lastele magamiseks. Veel oli seal laud nelja tooliga, kööginurk, kus olid olemas nii presskann, veekeetja kui ka kohv, tee, suhkur, tassid, klaasid, taldrikud jne. Loomulikult oli toas ka telekas. Magamistoas oli 180 cm laiune voodi.
Akendest avanes vaade männimetsale. Tubade seinad olid viimistletud pruunikat tooni savikrohviga, mis peaks kuidagi tervislikum olema. Vannitoas oli laste suur lemmik – mullivann. Ühesõnaga elamine oli päris lahe.
Sviit üle vaadatud, vahetasime kiirelt riided ja ajasime hommikumantlid selga ning suundusime spaaga tutvust tegema. Mis mulle ei meeldinud, oli see, et hotelli klientidele ei ole riietusruumis lukustatavaid kappe, on vaid lahtised riiulid, kuhu saad oma asju panna. Seda öeldi meile muidugi kohe saabudes ka administraatori poolt, kuid see on minu meelest pisut ebamugav. Ja kuna pole lukustatavaid kappe kuhu oma asju jätta, siis pidime toa võtme spa külastamise ajaks administraatori juurde jätma, mis on samuti pisut tülikas.
Spaa-osa on seal suhteliselt väike: hästi madal lastebassein, tavaline väike ujumisbassein, jahedama veega mullivann-bassein, hästi kuuma veega bassein ja nö. paraja veega mullivann-bassein. Minu lemmik oli see viimane. Meie Preili oleks hea meelega vist kogu aja selles kuuma veega baseinis veetnud. Saunadest on olemas 4 sisesauna ja 2 välissauna. Välissaunades me ei käinud. Sisesaunadest proovisin mina ära 45°C aurusauna ja 70°C aroomisauna. Härra käis muidugi ka ikka 90°C leilisaunas ja 70°C kadakasaunas. Lastega spaatades on see saunatamine ikka üsna problemaatiline. Keegi peab ju pidevalt neil silma peal hoidma, kuna ujumisega sinasõbraks pole nad veel kumbki saanud. Niisiis saimegi Härraga vahetustega saunas käia, sest üks oli kogu aeg lastega.
Kui lõpuks tuppa tagasi jõudsime, olime kõik näljast nõrkemas, seega suundusime kohe peale riiete vahetamist alla hotelli restorani sööma. Restorani interjöör on kena, maalähedane, kuid maitsekas. Kahjuks pidime oma tellitud toite ligi tund aega ootama ja arvata võib, et ligi 6-se ja 10-sega pole see just sugugi meeldiv. Kõigepealt jõudsid nad esimese 20 minuti jooksul oma mahlad vaikselt ära juua, seejärel suutis noorem talle tehtud võileiva kahel korral laua alla kukutada. Oli ju vaja niheleda ja keerutada end tooli peal. Kui lõpuks toidud toodi ja saiame sööma hakata, siis suutis Noorhärra kolmel! korral oma kahvli laua alla nihverdada. No mis teha kui need peened restorani kahvlid nii suured ja nii libisevad on;) Avaldasin lootust, et ehk 10 aasta pärast, meie 25. pulma-aastapäeval restoranis pidulikul õhtusöögil olles suudab tolleks ajaks ligi 16-aastane noormees viisakamalt süüa:D Kuna me suht hilja restorani jõudsime, kuid siiski enne köögi sulgemist oma tellimused antud saime ja siis ligi tunnikese oma toite ootasime, juhtus lõpuks nii, et lahkusime restoranist viimastena, pool tundi peale selle ametlikku sulgemisaega. Toidud olid aga maitsvad, portsjonid parajad, magustoiduportsjonid laste jaoks ehk isegi liialt suured.
Tuppa tagasi jõudes oli Noorhärra esimene küsimus: “Kas nüüd saab mullianni?” Ta oli seda terve õhtu oodanud. Nagu oleks sel õhtul veel vähe saanud mullivannitada. Mis siis ikka, vesi sisse ja lasime põnnidel möllata. Magama said nad lõpuks nii 23 paiku.
Öö oli pikk, vahepeal sadas päris kõvasti vihma – tõusin ja panin akna kinni. Kuid siis oli jälle toas justkui liialt umbne. Mingi hetk tõusin, et Preili veresuhkrut mõõta – see oli eelmise õhtu suurest magustoiduportsjonist tingituna pisut kõrge ja vajas korrigeerimist. Kui seni on mulle meeldinud hotellis magamine – alati on voodi olnud nii pehme ja mugav siis, sel korral…no miski nagu häiris kogu aeg. Hommikuks jõudsin järeldusele, et ilmselt oli voodi minu jaoks liialt pehme. Ilmselt olen meie uue ja mugava (ning mitte väga pehme) voodiga ikka nii ära harjunud, et nüüd ei kõlba enam hotellis magada:D
Hommikul oli tükk tegu, et lapsed üles saada ja õigeks ajaks hommikusöögile jõuda. Hommikusöök oli nö. tavaline, pigem tagasihoidlik, ei mingit väga suurt valikut. Kuid kõhud said täis ja start uueks päevaks oli antud.
Kokkuvõtteks võin öelda, et tegu on väikse armsa kohakesega, kus tundus tõesti olevat väga vaikne ja rahulik. Inimesi oli meie külastuse ajal vähe. Kahjuks ei jõudnud me hotelli ümbrusesse jalutama ja loodust nautima – graafik oli meil lihtsalt liiga tihe ja ka ilm oli vihmane. Spaahoolitsusi me ei võtnud, sest no lastega on see ka suht keeruline. Asju kokku pakkides oli nii meil kui lastel tunne, et ega ei tahaks minna, ühe öö oleks hea meelega veel (kuigi ma halvasti magada sain). Seega lastega spaatades tasub edaspidi vaadata kaheöiseid pakette. Sest lastega olles kulub olmele nii palju aega (kasvõi ainuüksi sellele, et seletada ühele neist, miks on praegu vaja just need püksid ja see pluus selga panna), et ümbruse nautimisele ei jää kuigi palju aega.
butterflyblogi.wordpress.com 
Lisa kommentaar